Õppeprotsessi ettevalmistamine
Õppijate õpivajadused ja nendega arvestamine
Minu koolituste sisu ja vorm tuleneb esmalt sisetunnetusest ja turu koolitusvajaduse jälgimisest. Nii olen töötanud välja „Kuidas õppida keeli“- koolituse ning „Hispaania keele intensiivõppe enne reisile minekut“ õppekava ja programmi.
Koolitusest huvitatud tellijaga teeme koostöö kokkulepped ja kirjeldan või saadan e-maili enda visiooni ja eesmärgi koolitusest, koolituse õpiväljundid.
Kohandame antud koolituse põhisisu tellija vajadusele vastavaks, tulenedes sihtgrupi eripärast. Sisenditeks on vastused küsimustele: Millisele sihtgrupile on see suunatud? Mis probleemi aitame selle koolitusega lahendada? Milliseid kompetentse, teadmisi, oskusi annab koolitus?
Oluline on välja selgitada konkreetse sihtrühma/õpigrupi üldised õpivajadused. „Kuidas õppida keeli“-koolitus on ettevõtjatele ametialase kompetentsi suurendamiseks, töö edukusele kaasa aitamiseks, välisturuga suhtlemise eeliseks. Lähtun sellest, milline on ettevõtja kui subjekti üldine isiksuse profiil, tema ajaressurss õppimiseks; mismoodi saab koolitus aidata ettevõtjat tema keeleõppel.
Õpiväljundite koostamise protsess on nn alt-üles suunaga ehk sisendiks on koolituse tulemus, mida soovin saavutada. Sellest tuleneb eesmärk, mis võtab kokku õppe tulemuse ning eesmärgist tulenevad õpiväljundid. Eesmärgi sõnastamisel kasutan viisi „Koolituse tulemusel õppija…“, kasutades õppijakeskset sõnastust ja vaatenurka, mis aitab ühtlasi mõista, mis on koolituse fookuseks. Õpiväljundite sõnastamisel ja eesmärkide kirjeldamisel püüan kasutada arusaadavat keelt. Õpiväljundid sõnastan nn aktiivseid sõnu kasutades: „selgitab, defineerib, analüüsib, seostab, toob näiteid“ jm.
Õppekava koostamisel kasutan konstruktiivset sidusust (Biggs & Tang 2008, viidatud Uku Visnapuu koolitusmaterjalide vahendusel): õpiväljunditest tulenevad hindamismeetodid, jälgides, kuidas ja kes (õppija ise, õpetaja, kaasõpilane) hindab, et õppija suudab seda, mis on õpiväljundites kirjas; hindamiskriteeriumid, milleks on kirjeldus edukast sooritusest (iga õpiväljundi kohta) ning õppemeetodid ja õppematerjalid (mida õppija suudab koolituse lõpus). Jälgin õppekava koostamisel täienduskoolituse standardit, sellest tulenevaid nõudeid.
Koolitusprogrammi koostamine
Loon raamistiku ja kavandan põhjalikult, kuidas koolitusel eesmärgi ja soovitud tulemuseni jõuda. Väljundipõhise õppekava olemasolul koostan koolitusprogrammi sellele tuginedes, kuid õppekava puudumisel järgin sihtrühma/turu vajadusi. Õppeprotsessi kavandamisel keskendun küsimustele: Mis on eesmärk? Mida ja keda õpetan? Kuidas õpetan? Kuidas analüüsin oma tegevust?
Koolitusprogrammi koostamisel jälgin koolituse ülesehituse loogilisust, eesmärgipärasust; koostan põhjalikult ajakava, lisades ajavaru ettenägematute asjaolude jaoks ning hoides fookuses koolituse alguse (sissejuhatus, tutvumine, ootused ja eesmärgid) ja lõpetamise (kokkuvõte, tagasisidestamise aeg) terve koolituse vältel, samuti aega põhiteemade käsitlemiseks.
Jälgin, et koolitusprogramm oleks vaheldusrikas ja sisaldaks kosutavaid puhkepause.
Mängin kõike mõttes ja paberil läbi, vajadusel teen muudatusi. Koolitusprogrammi sisse jätan lisamuudatuste jaoks ruumi, sest isegi parima planeerimise puhul ei ole võimalik koolituse reaalset kulgu ette näha. Samas hoian silma peal koolituse võtmeteemade käsitlemisel, õppemeetodite vaheldusrikkusel ja õppijatega sotsiaalsete suhete olulisusel.
Pean kinni õppekavas või koolitusprogrammis välja toodud lubadustest. Koolituse järgselt korrigeerin koolitusprogrammi vastavalt enesereflektsioonile ja saadud tagasisidele õppijate poolt. Tean, et kõike pole võimalik ette kavandada ja kiire otsustusvõime, loovus ja inspiratsioon, olukorra tunnetamine, teatav paindlikkus on hea koolituse edu pant. Iga kogemus on rikastav ja annab juurde uusi oskusi ning vilumust koolitusel märkamatult kõrvalekaldumiste puhul õiget suunda hoida.
Tõendusmaterjalid
Koolituse metoodika ja sisu
Lähtun iseendale esitatud küsimusest – Mida õpetan?, mis tingib sisu valiku ja õppesituatsiooni läbimõtlemise. Küsimus – Kuidas õpetan? – puudutab materjali koostamist, meetodite valikut.
Metoodikas kasutan erinevaid variante – neid, mis minu enda koolituste puhul on osutunud mõjusaks ja mida õppijate tagasiside samuti kinnitab. Ise, olles õppija, vaatlen erinevate koolitajate meetodeid ja kasutan neid, mis tunduvad uudsed, põnevad ja tõhusad.
Koolitusmeetodite ideid saan juurde veel erialasest kirjandusest, samuti internetist (sh ingliskeelsetest interneti allikatest).
Oluline on meetodite vaheldusrikkus, et hoida õppijaid ärksate ja kaasatöötavatena. Erinevad meetodid aitavad õppijatel nende potentsiaali avada (loomingulisus, mõtlemine, seostamine, uute õpioskuste omandamine, uute vaadete mõistmine). Meetodite valikul lähtun eri koolituse osadest ja iseloomust (nt omavahelise ja koolituseemaga seotud meetodid, informatsiooni edastamise ja vahetamise meetodid, tagasiside- ja hindamismeetodid).
Viin läbi tutvumismänge, lühiloenguid, arutelusid, diskussioone, kuulamisharjutusi, iseseisvaid- ja grupitöid, mängulisi ja loovaid harjutusi, mõttekaartide ja visuaaltehnikate kasutamist loovuse rakendamiseks, kogemuste mõtestamist jm)
Visuaalselt vaatan enne koolitust kogu koolituse ülesehituse ja materjali jaotuse üle, laotades lehed põrandale koolituse etappide kaupa, et näha koolituse loogilist ülesehitust. Vajadusel teen korrektuure.
Olen kogenud, et intuitsioonist ja loovusest tulenevad muudatused töötavad hästi – õppijatele on need mõjunud ergastavalt ja tekitanud teatavat elevust.
Tõendusmaterjalid (5)
Koolituse programm, sisu, metoodika ettevalmistus (mustand)
Koolitusprogrammi (ajakava) ettevalmistus (mustand)
Visuaalne ülevaade koolitusel kavandatust
Õppematerjalide koostamine
Õppematerjalide koostamisel tuginen teemakohastele usaldusväärsetele allikatele, lisan juurde endapoolseid tähelepanekuid, mõtteid ja argumente. Koolitusel „Kuidas õppida keeli“ kasutan loetud raamatuid, artikleid, veebipõhiseid materjale. Viitan allikatele, mis on ühelt poolt autoriõigust järgiv, kuid teisalt annab viitamine õppijale võimaluse, et täiendava huvi korral on võimalik temal endal sellest allikast lisainformatsiooni saada.
Kogun erinevaid õppematerjale (huvitavad kaardid, pildid; head artiklid, filmid, videod, mõistukõned või ütlused jm). Süstematiseerin neid jooksvalt, aastas korra teen „inventuuri“, et ajakohastada ja korrastada materjalivalikut.
Näitliku õppevahendina (isikliku keeleõppe meetodina) on koolitustel kaasas ajalehed, raamatud, ajakirjad erinevates keeltes.
Mulle meeldib olla loov ja teha oma käega kirjutatud/joonistatud materjale. Tuginen paljuski iseenda inspiratsioonile. Kleebin ja lõikan välja erinevaid pilte, valmistan kaarte. Reisidel ostan raamatupoodidest või taaskasutuspoodidest erinevaid mänge.
Väldin pikki ja igavaid tekste individuaalse lugemismaterjalina. Jagan koolitustel lisamaterjali neile, kes on teemast rohkem huvitatud või kui mingi teema osa jäi koolitusel läbi võtmata.
Slaidiesitluses väldin sõnalisi pikki slaide (maksimaalselt 6 rida slaidil), lisan juurde pildi- või videomaterjali. Lisaks slaididele kasutan teisi õppematerjale, et tuua õppeprotsessi vaheldust.
Hispaania keele kursusel kasutan Hispaaniast ostetud keeleõpikuid ja neis sisalduvaid harjutusi või CD-plaate. Rikastan keeletundi isikliku materjalikogumikuga - videod, vestlused reisidel hispaaniakeelsete tuttavatega, isiklikud tervitused õppijatele. Tunnis olen teinud grupiga videokõnesid oma tuttavatele.
Tunde on külastanud hispaania keelt rääkivad tuttavad.
Tõendusmaterjalid (8)
