Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
Arvamuste kogumine õppeprotsessi kohta
Arvamuste kogumine algab juba koolituse alguses, kus kooskõlastame üheskoos koolituse kokkulepped, vaatame üle koolituse päevakava, eesmärgid. See on oluline sisend eelseisvaks koolituseks. Oma nägemuse, mõtte välja ütlemine ja selle kirjapanek tahvlile aitab koolituse edukale läbiviimisele kaasa.
Samuti on ootuste ja isiklike eesmärkide sõnastamine heaks tagasiside allikas.
Kirjutan need pabertahvlile, loengu keskel ja lõpus vaatame veel üle, kuidas said ootused täidetud.
​
Jooksvalt esitan koolitusel küsimusi õpikeskkonna – ruumi ja esitlusvahendite, materjalidest arusaamise kohta - näiteks: Kas aken võib lahti jääda? Kas näete tahvlile hästi? Kuidas on kuuldavusega? Küsin teemast arusaamise kohta - näiteks: Millised on teie küsimused? Ootan teie küsimusi…, või lasen paari/grupi peale küsimuse koostada.
Reflekteerin küsimustega: Kuidas Sina sellest aru said? Too näiteid enda kogemustest. Kuidas Sulle see sobis?
​
Koolituse ajal jälgin osalejaid, sh kehakeelt. Kui näiteks omavahel palju midagi arutatakse, sekkun taktitundeliselt ja küsin, kas see on teemaga või sellest (mitte) arusaamisega seotud. Või on jutuajamise põhjuseks midagi muud (igavus, tüdimus, huvitava isikliku kogemuse jagamine jm).
​
Koolituse lõpus viin läbi arvamusringi, et teada saada, mida koolituselt kasulikku saadi või milline hea idee on leitud. Sõltuvalt ajavarust teen seda eri meetoditel: paludes notes- märkmepaberile kirja panna sõna, lause, emotsiooni; olen joonistanud tahvlile rõõmsa, kurva ja neutraalse näo ning igaüks saab sinna panna lehekese vastava näo alla – soovi korral selgitades, miks ta sellise näoga koolituselt lahkub.
Pikema kursuse lõpus olen palunud kirjutada põhjalikum tagasiside (sh e-maili teel), mis hõlmab ka ainest arusaamist ja muud koolituse korraldusega seonduvat.
Tõendusmaterjalid
Õppeprotsessi analüüsimine
Jõuan saavutatavate eesmärkideni hoolikalt valitud meetodite kaudu. Tuginen tegevuskavale, tehes samal ajal paindlikult ja loovalt muudatusi, et tagada tõhusaim lähenemine õppetööle sõltuvalt grupi arengust ja osalejate õpistiilist. Mul on koolitusel alati varuks peaaegu kolmandiku võrra rohkem materjale, varumeetodeid ettenägematute muutuste jaoks. Tunnetades grupi iseloomu, kaasalöömist ja üldist energiat, ajaressurssi jm , on mõnikord vaja rakendada teistsuguseid meetodeid, kui oli eelnevalt planeeritud.
Kombineerin erinevaid meetodeid omavahel - iseseisvad tööd infoallikatega, testid, diskussioonid, refleksioonid, grupi arutelud jm, mis võimaldavad arvamusi formuleerida, hoiakuid näha ja muuta, arusaamasid täpsustada, uusi teadmisi omandada.
Pikaajalisema koolituse puhul (hispaania keele kursus) teen märkmeid ja ülestähendusi kohe peale tundi ja uue tunni ettevalmistamisel vaatan uuesti üle, kuidas muutustega kohanedes eesmärkideni ja õpiväljundite saavutamiseni jõuda. Mõnikord on muudatus olnud hoopiski lahendus teemast lihtsamini arusaamiseks ja eelnevalt planeeritud pikemat teemaarendust polegi vaja läinud.
Selle kõige eelduseks on asjatundlikkus teemas, tunnetuslik lähenemine, millised meetodid sobivad antud grupiga, õppijate eripäraga või siis koolituse pikkusega.
Järgin, et õppeprotsess oleks oma iseloomult motiveeriv, õppijate kui isiksustega arvestav ja arvesse võttes nende kogemuste refleksiooni kui väärtuslikku õppemeetodit.
Kasutan koolituse analüüsil jooksvat tagasisidestamist, mil jälgime seatud eesmärke ja nende täitmist koos õppijatega. Samal ajal on vajalik olla teadlik igaühe isiklikest õpieesmärkidest, millede nimetamine toimub koolituse alguses, kuid mida on võimalik märgata ka õppeprotsessi jooksul avatud kommunikatsiooni käigus ja erinevate meetodite rakendamisel.
Koolituse vahepausidel (kohvipaus) teen märkmeid, kas ja kuidas koolitus õppijaid mõjutab, kuidas liigume eesmärgi poole. Meetodite valikul püüan jälgida tasakaalu emotsionaalse ja tegevusliku potentsiaali kasutamise vahel.
Peale koolitust analüüsin põhjalikult, mis koolitusel toimus, mida õppijad saavutasid, kas ja kuidas saavutasin eesmärgid, millise tagasiside andsid õppijad koolituse kohta. Mõtestan, mis läks hästi ja mida peaks muutma. Annan hinnangu oma tööle, teen uusi otsuseid.
Tõendusmaterjalid
Õppeprotsessi hindamine
Hispaania keele õpetamisel hindan õppijaid jooksvalt kogu protsessi vältel, kuna keel vajab reeglite tundmist, korrektsust hääldusel jm. Kasutan paljuski biheivioristlikku e käitumuslikku lähenemist, mis tähendab kohest korrigeerimist vea puhul, õige väljendusviisi ettenäitamist, kordamist ja harjutamist.
Kursuse lõpetamisel teeme testi, selle positiivseks tulemuseks on 75%-line sooritus. Veel on hindamiskriteeriumiks peamiste keeleliste erisuste korrektne hääldamine, mida on lihtne hinnata, sest hispaania keeles on kindlad „häälduslõksud“ , mille vääritiütlemine on lihtsasti tuvastatav. Lisaks peab õppija esitama küsimusi ning arendama vestlust lihtsamate lausetega, mõistma video- või audiomaterjali sisu kontekstipõhiselt.
Hindamine toimub kahe viimase kriteeriumi puhul välise vaatluse/kuulamise teel (kognitivistlikule lähenemisele toetuv), tuginedes minu enda professionaalsusele ja subjektiivsele hinnangule – kas õppija teadmised on kriteeriumitele vastavad või mitte; kuidas õppija infot tajub ja seda kasutab.
Väärtustan inimese soovi ja edasipüüdlikkust, isiklikke jõupingutusi, õpitahet ning isiksuse eripära. Mõni õppija pühendub maksimaalselt terve õppeprotsessi jooksul, kuid vestluse arendamine ei tule nii hästi välja kui teisel õppijal. Sellisel juhul tegutsen hindamisel tunnetuslikult, humanistlikku lähenemist järgivalt. Et säilitada õppija püüdlikkus ja õpitahe, annan motiveerivat ja tema arengut toetavat positiivset tagasisidet.
„Kuidas õppida keeli“- koolituse puhul hindamiskriteeriume välja pole toodud (on vaid õpiväljundid). Sellegipoolest jälgin, et koolitusele või seminarile tulijad saaksid uue teadmiste, oskuste pagasi eesmärkidest ja õpiväljunditest lähtuvalt. Jälgin nende arenguvajadusi, uute oskuste või vaadete omandamist.
Kõikide koolituste puhul teavitan jooksvalt õppijaid nende tulemustest, teema mõistmisest. Annan õppijale tema arengut toetavat tagasisidet - kirjeldan ilma hinnangu andmiseta; julgustan, innustan ja toetan , annan positiivses vormis tagasiside. Nii astun mentori, juhendaja või tuutori rolli . Mõnikord jagan konstruktiivset tagasisidet (sõltub olukorrast, õppijast), mis puudutab inimese käitumist, mitte isikut, mis on vajalik tema arengule ning ei ole halvustav ja negatiivne.
Tõendusmaterjalid
Seotud isikute teavitusviisid õppe tulemustest
Enda korraldatud koolituste puhul on seotud isikuteks ruumi rentija, keda teavitan kas suusõnaliselt, telefoni või e-maili teel infost, mis puudutab ruumide kasutamist. Sageli soovib rentija teada ruumi ja vahendite sobivuse kohta tagasisidet. Hea koostöö korral ja teemast huvitatuna on kutsutud mind uut koolitust läbi viima (kui on tekkinud uus huviliste grupp ja aeg).
Kutsutuna kuskile koolitust tegema, toimub info jagamine samadel meetoditel – suusõnaliselt, telefoni või e-maili teel. Vahendatav info puudutab üldist korraldust (ruumi, vahendite vastavus lubatule, sobivus õppijatele); koolituse sujumist, õnnestumist, ettetulnud tõrkeid); infot osalejate aktiivsuse, huvitatuse kohta; koolituselt saadava tasuga arveldamise kohta; tagasiside info õppijatelt - suusõnaliselt saadud ning minupoolne tunnetuslik subjektiivne hinnang, samuti koolituse tellija poolt läbiviidava tagasiside kohta; uued kokkulepped koostöö jätkamiseks.
​
Uutest koostöö soovidest oleme rääkinud suusõnaliselt, e-maili ja telefoni teel.
​
Ühiskoolituse korraldamise puhul on väga oluline vastastikune infovahetus ja usaldus, koolituse ühine planeerimine, selge ja läbimõeldud korraldus, koolitusjärgne arutelu, uued otsused.