Õppeprotsessi läbiviimine
Õppijate õpieesmärkide selgitamine ja toetamine
Täiskasvanud õppijale on oluline teha õppimine tähendusrikkaks. Eesmärkide sõnastamine ei ole lihtsalt nn ametlik tegevus, vaid see loob õppijale positiivse ja turvalise tunde. Koolituse alguses sissejuhatavas osas selgitan, mida kavatsen koolitusel käsitleda, mis on koolituse eesmärk ja mis tulemusteni soovime jõuda. Palun õppijatel lisada omapoolselt koolituse osalemise ootused, eesmärk. Kirjutan need ootused pabertahvlile, et koolituse vahe-etappidel või lõpus need uuesti kokkuvõtvalt üle vaadata.
Eesmärkide selgitamisega aitan õppijatel teadvustada, millise muutuse koolitusel saavutame. See on õppija kasu, mida ta koolituselt kaasa saab. Eesmärkide järgimine toimub jooksvalt terve koolituse vältel, milleni aeg-ajalt tagasi tuleme reflektsiooni või kokkuvõtvate etappide kaudu.
Individuaalseid õpieesmärke toetan kogu õpiprotsessi jooksul, jälgin ja suunan õppijat, toetan teda iseseisval õppimisel; näitan isikliku vastutuse olulisust, et aidata saavutada isiklikke õpieesmärke. Innustan õppijat, et tekitada temas huvi ja põnevust.
Hispaania keele õppes jälgin õppija isiklikku arengut harjutuste, dialoogide soorituste jm kaudu.
„Kuidas õppida keeli“- koolitusel teeb õppija eneseanalüüsi testi näol, kus õppija hindab seniseid õpimeetodeid (aeg, koht, viis jne) ja reflekteerib, kas on seni saavutatuga rahul ning mida peaks muutma.
Koolituse lõpus olen palunud kirjutada endale kaasa üks eesmärk või soov, mida õppija soovib kindlasti saavutada.
Innustan õppijaid sihtideni jõudma iga edusammu märkamise kaudu, mis tähendab eesmärgini lähemale jõudmist. Oluline on näha iseenda unikaalsust, mitte võrrelda end teistega ning hoida silme ees enda unistust ja teadvustada, miks ta midagi teeb.
Püüan õppija potentsiaali avada, kutsun esile lahendusi avatud küsimuste kaudu, mis suunavad arutlema. Lihtsate peegeldustega jagan positiivseid ja siiraid komplimente.
Kokkuvõtteks lisan lõigu andragoogika käsiraamatust „Andragoogika raamat õppimiseks ja õpetamiseks“ (Märja, Lõhmus, & Jõgi, 2003): „Kui õppijale on sõnastatud erinevate tegevuste eesmärke, siis nende tajumine loovad õppijale positiivse elamuse, mis on aga omakorda heaks eelkeskkonnaks õppimise protsessis edasiliikumiseks ning soovitud eesmärkide saavutamiseks (nii individuaalsete kui ka rühmaõppe eesmärkide saavutamisel)“
Tõendusmaterjalid (5)
Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse õpikeskkonna loomine
Kõik, mida võib õpetaja teha, on tingimuste loomine – Kurt Gestrelius
Arvestan sellega, et keskkond mõjutab inimese käitumist ja seetõttu panustan tunnetuslikult ja kogemustele tuginedes positiivse keskkonna loomisele.
Füüsilise õppekeskkonna võimalused kohandan enda ja õppija jaoks mugavaks – et see oleks õppimist toetav, turvaline ja esteetiline. Pean oluliseks selle kombineeritud kasutamist, kus tähelepanu on pööratud ka loovate õpivõtete rakendamise võimalustele.
Püüan olla kohal 30-60 min varem enne koolitust ja panen valmis materjalid, kontrollin tehnika töötamist (failide avamist, videote mängimist jm). Kujundan ruumi, kasutades lisateadmisi feng shuist; jälgin toolide ja laudade paigutust, kaugust tahvlist ja õpetajast, isikliku ruumi olemasolu (uue grupi puhul väga oluline). Kontrollin üle tualeti puhtuse, kirjavahendite ja tühjade paberite olemasolu. Palun ruumi rentijalt/tellijalt vajadusel abi eelkorraldusel.
Jätan endale enne õppijate saabumist 7-10 min aega keskendumiseks, meditatsiooniks, et end häälestada koolituse jaoks.
Küsin koolituse alguses õppijatelt üle, kas tahvlile/esitlusmaterjalide nähtavus on hea, kas kõne on hästi kuuldav. Vajadusel saab toole ja laudasid ümber tõsta või õppijad oma kohta vahetada.
Nn minu klubivormis hispaania keele õppes olen põrandale padjad pannud, osalejatega oleme üheskoos katnud snäkkide ja puuvilja laua. Kuna õpe on toimunud enamasti õhtuti peale tööd, on selline hubane keskkond diivanite ja patjadega ühtlasi lõõgastav, kuid samas motiveeriv õpikeskkond.
Panen mängima mõnusa muusika, keeleõppe nippide koolitusel olen pannud mängima võõrkeelse online-raadio.
​
Positiivse sotsiaalse keskkonna loomist alustan juba osalejate saabumisel ja esmase kontakti tekkimisel - soe tervitus, märkamine, silmside, võimalusel alustan kerget vestlust, juhendan ja tutvustan ruumi. Loon usaldusliku õhkkonna. Proovin enam mitte tegeleda materjalide, tehnikaga, vaid olen avatud ja õppijate jaoks olemas.
​
Teavitan koolituse alguses päevakavast ja kohvipausidest. Sõlmime päeva kokkulepped koolituse eesmärgipäraseks kulgemiseks (telefonile vastamise, teiste ärakuulamise jmt suhtes).
Tõendusmaterjalid (9)
Õppeprotsessi läbiviimine ja õppijate eripäraga arvestamine
Õppeprotsessil on õpetajal organiseerija, kavandaja ja eestvedaja roll, ent samas näitab õpetaja professionaalsust see, kuidas ta tajub õppeprotsessi, olukorda ja suhteid, õppijate vajadusi.
Kavandamine ja planeerimine annab mulle kindlustunnet, kuid jätan ruumi suunamuutuseks. Usaldan oma sisetunnet vajalike muutuste tegemisel.
Jälgin, et tegevused ja meetodid vahelduksid 30-40 min tagant. Ergastame keha ja vaimu virgutuspausidega, mida viin läbi siis, kui märkan kaasatöötamise langust ning energia vähenemist. Virgutamiseks on sobilikud mistahes emotsionaalsed hetked – laulmine, võimlemine, laua tagant välja liikumine, humoorika videoklipi vaatamine jm. Kevadeti oleme teinud „õuesõppe“. Oluline on katkestada rutiin.
Muutusi õppeprotsessil tingib hispaania keele tundides sageli kodutöö tegemata jätmine ja kui see on uue materjaliga edasiliikumise eelduseks. Sellisel juhul planeerituga edasi mina ei saa. Kohaldan muid meetodeid (harjutusi, kordamist, kuulamist). Aktiivõppe meetodite kasu on alati tuntav.
Kui märkan, et õppijad on väsinud ja passiivsed (raske päev, rõhuv ilm, pühad jmt), siis teen midagi meelelahutuslikku. Tähtis on see, et tundi tulemise soov säiliks vaatamata koduste tööde tegemata jätmisele või halvale meeleolule.
Mul on olnud grupis laia silmaringiga suur hispaania keele ja kultuuri huviline Mati (nimi muudetud). Ta oli innustunud õppija, kuid see tuli tal raske tööga, sest tal olid lugemis-ja kirjutamisraskused. Lähenesin tema õpioskustele individuaalselt. Sel ajal, kui tunnis temaga tegelesin, andsin grupile teised ülesanded. Rääkisime Matiga ka tunnivälisel ajal tema õpiprotsessi tõhustamisest.
Olen olnud eraõpetajaks ühele abielupaarile, kes oli vaimustunud hispaania keele õppimisest, kuid sageli oli vaatamata lubadusele kodus õppimata jäänud (ajanappuse tõttu). Innustasin ja toetasin neid, õhutasin uusi teadmisi tunnist saama ja tunnis osalemisest saadav kasu oli neil alati märgatav. Nad olid väga tänulikud, et ma aktsepteerisin nende õppimise viisi ning aitasin sihtide suunas liikuda.
Kuigi õppeprotsessi tööriistadeks on õppemeetodid, põhineb õppeprotsess eelkõige inimestevahelisel suhtlemisel. Oluline on märgata, mis toimub õppijaga õppeprotsessil.
Tõendusmaterjalid
.jpg)
Grupiprotsessid ja -dünaamika õppeprotsessis
Minu lühikoolitustel (3 astronoomilist tundi) jääb grupp oma arengus kujunemisfaasi. Seetõttu grupisiseselt üksteist tundma ei õpita, suhtlemine on pinnapealne ja viisakas, enese sisemaailma või hoiakute avanemist suurel määral ei toimu. Samas on grupitöödes koondutud tunnetuslikult endale sobivate inimtüüpide juurde.
Hispaania keele koolituste puhul jõuab grupi areng kujunemisest ka juba konfliktifaasi, liikudes edasi ühtekuuluvuse ja koostöö etappi. Grupis tekivad osagrupid, kellega jagatakse oma väärtusi ja kogemusi.
Olen kogenud väiksemaid vaevutajutavaid konflikte kaasõppija vastu töötamisel, mil toimus kahe tugeva isiksuse vastandumine (Staar ja Liider). Konflikt piirdus mõne repliigiga.
Grupi üldine vaimsus oli kokkukuulumisele toetuv ja õppekeskkond oli mõnusa atmosfääriga, konflikti pooled oskasid end ise piisavalt kontrollida ja konfliktist välja liikuda. Selline kerge vastandumine ei seganud õppeprotsessi ning avatud kommunikatsioon jätkus. Grupis valitses üksteist austav, humoorikas ja kodune õhkkond. Minul kui koolitajal ei olnud enam gruppi juhtiv roll, sest grupp oli liikunud koostöö-ja lõpufaasi.
Otsuste puhul püüan arvestada kõikidega, jälgides situatsiooni tunnetavalt mittedomineerivate isikute/grupi osade kaasamist. Kaasan passiivseid isikuid grupi aruteludesse või otsustesse vaistlikult tunnetades, et see arvestaks isiksuse eripäraga ja ei oleks pealetükkiv.
Mul on olnud grupis eakas professor, kes armastas oma arvamusvahetused pikemateks sõnavõttudeks venitada, mis vähendas teiste osalejate aktiivsust. Õpiprotsessi juhina sekkusin lugupidavalt, tänasin teda oma väärtusliku arvamuse avaldamise eest ja pakkusin välja võimaluse jätkata teema käsitlust vahepausil. Ta aktsepteeris seda ja oli rahul. Tema väärtuslikke elu- ja õpikogemusi oli märgatud.
Ühes grupis tekkis ambitsioonikal ja suure töövõimega õppijal eesmärgi konflikt, kuna ta tegi iseseisvalt õppetöö „ette ära“. Tunni teemad teda enam ei rahuldanud - ta oli ise palju eeltööd juba ära teinud. Lõpptulemusena tema isiklikud ootused ei haakunud enam kursuse eesmärgiga. Ühel päeval ta teatas, et rohkem ta kursusel ei osale. Soovisin siiralt edu ja kinnitasin, et ta on väga suure õpivõimega ja tubli ennastjuhtiv õppija.
Tõendusmaterjal
Õpiväljundite saavutamine vastavalt hindamiskriteeriumitele
Minu varasemas täiskasvanukoolitaja töös esiletoodud õpiväljundid puudusid. Tegin koolitusi vaistlikult tunnetades - eesmärke, sisu jm silmas pidades. Kasutasin hindamiskriteeriume ja -meetodeid küll, kuid mitte konkreetselt välja töötatutena ja kirjutatuna. Küll aga olen Tartu Kutsehariduskeskuses turismi õpetajana töötades kokku puutunud õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega.
Viimase aasta täiskasvanukoolitustel rakendan juba uusi teadmisi (saadud Tallinnast koolitajate koolituselt). Koolitused on iseenda ja õppija jaoks palju selgemad raamid saanud ning toetuvad kindlale alustalale. Tunnen, et see puuduolev oluline nüanss mõjutab suurel määral minu koolituste kvaliteeti positiivses võtmes.
Hispaania keele intensiivkursusel kasutan hindamiseks alljärgnevaid meetodeid ja kriteeriume. Selle kursuse järgselt saavad õppijad õpiväljundite saavutamise korral tunnistuse.
Hindamismeetodid:
Kirjalik teadmiste test läbitud teemadest
Hääldamisoskuse kontroll vestluslõigu ettelugemise teel
Improviseeritud vestlus või dialoog (küsimuste moodustamine ja vestluse edendamine õpitud teemadel)
Video vaatamine, õppe-CD kuulamine koos tagasisidestamise ja konteksti lahtimõtestamisega
Kriteeriumid:
Testi 80%-line läbimine
Peamiste keeleliste erisuste korrektne hääldamine 75% ulatuses
Esitab arusaadavalt nii küsimusi kui ka edendab vestlust lihtsamate lausetega
Mõistab video- või audiomaterjali sisu kontekstipõhiselt (üldjoontes).
„Kuidas õppida keeli“ – koolitusel/seminaril toimub visuaalne hindamine kogu koolituse vältel erinevate õppemeetodite ja koolituse ülesehituse kaudu, reflekteerides ja jälgides, kas õppijad saavutavad õpiväljundeid. Tunnistust ei väljastata, võimalus on saada tõend soovijale sellel seminaril osalemise kohta. Küll aga on oluliseks pidepunktiks etteantud õpiväljundid, mis on olulised nii õppijale kui minule endale.
Nimetatud koolitusel on välja toodud alljärgnevad :
Pärast koolituse lõppu sihtgrupp:
oskab analüüsida enda senist keele õppimise protsessi ning valib välja endale sobivaimad keeleõppe meetodid
kasutab efektiivsemalt keeleõppe ressursse (aeg, koht, isiksuslikud omadused)
teadvustab enda jaoks isiklikud keeleõppe eesmärgid ja oskab märgata oma saavutusi õppeprotsessis
Tõendusmaterjalid
